mis ma puhkenädalal teen?
Pärast Joroineni ootas mind selline puhkenädal, et neljapäeval kirjutasin treenerile: PS! mul on jubeee trenninalg. Oluline teave: ma ei kasuta telefonis täpitähti, hoiab aega kokku ja jääb aega olulisemateks asjadeks.
Kava nägi ette, et ujun üle päeva 30 minutit avavees, jooksmine oli keelatud ning muud võisin teha nagu süda lustis. Pühapäeva õhtul nentis Marko, et ma kohe ei oska puhkust nautida. Selguse huvides märkisin, et hoidsin niigi tagasi.
Esmaspäeval piirdusin avavee ujumisega. Teisipäevaks oli trainingpeaksis diivani märk ehk puhkus– tegime Sandriga hea ilma nautimiseks 1:15 rattaga. Kolmapäeval tegin ujumise kohe hommikul, sest õhtuks olid plaanid. Käisime Sandri, Pähkli, Silje ja Mihkliga paadiga jõel. Silje hoidis Joroineni nädalavahetusel Pähklit. Kuigi Pähkel kardab suuri sõidukeid, eriti punaseid liinibusse, siis paadisõitu nautis ta täiega.
Neljapäeva hommikul otsustasin ka ujuma minna, kuna mõtlesin, et tuleb viimast võtta sellest, et maja ees järves on vesi 27 kraadi ja saab kalipsota ujuda. Õhtul nautisime ilma ja sõitsime 1:30.
Reede hommikul sulistasin jälle 30 minutit ja õhtul tegime kerge 1:30. Kerge trenni sisse mahtus üks postini võidukas, kuna neljapäeval koju sõites tegime Sandriga võidu viimasest ärakeeramiskohast koduni ja mina võitsin selle, kuna tal oli vale käik sees. Ühesõnaga, kuna Sander sai kaela, pidime uue tegema. Distantsiks oli vast paarsada meetrit. Proovisin kohe alguses eest ära saada, aga ta sai mulle tuulde ja seal ta siis passis, kuni natuke enne lõpu välja tuli ja must mööda pani. Max power 768 ja väljapuhanuna pulss 191. Mõnus pingutus oli. Aga mis veel mõnusam: Sander ütles pärast võitu, et ta ei arvanud, et ma nii tugev olen.
Laupäeval oli Viltide pulm. Hommikusse jäi paar tundi vaba aega. Olin nädala keskel maininud, et äkki lähen jõusaali. Kuna käisin kodus nagu totakas ringi ja tahtsin midagi teha-> isegi see silt ei mõjunud,
ütles Sander mingi hetk, et mine käi seal jõusaalis juba ära. Superjess. See on juba ammu selge, et olen hulka toredam inimene, kui teatav kogus trenni on tehtud.
Poolest päevast oli pulm. Piltidel matkasõbrad ja inglikesed:
Pühapäeval mõtlesin vabalt võtta: und oli öösel vähe ning palav oli ka. Aga kell 11 ütlesin Sandri isale Tõnule telefonis sekundi murdosa jooksul jah-sõna Jääajakeskusse sõitmiseks. See oli selle aasta esimene rattasõit koos kohvipausidega. Vastutuule lõikudel sain ego upitada, kuna Tõnu pani mu ette vedama (kui profisportlase). Kuna mind tavaliselt meestele ette sõitma ei panda, siis ajasin rinna kummi, oksa laiali ja sõitsin nii hästi kui oskasin. Salaja pool aega naeratades.
Kui lõpuni aus olla, siis kahe pausiga. Teisel pausil nautisin kalja. Koju jõudes ujusin 30 minutit peale, kuna see oli päriselt kavas.
Õhtul käisin Jooksupartneri klubist jooksupartneri Priiduga Vanemuise sümfooniaorkestri suvekontsertil ja jõin vett.
Puhkenädala skooriks tuli tagasihoidlikud 9 tundi ja 52 minutit.
Tilulilu sai läbi ja nüüd läheb veel viimaseks paariks nädalaks Eestis asjaks. Kuus nädalat olen veel siin, siis lähen maailma avastama ja sõidan Hawaiile. Kuna puhkus ei kasva puu otsas, siis kevadel ma laagris ei käinud. Kavatsen selle järgi teha ja natuke rohkemgi.
PS! Teen 25.08.2018 Triatlon Estonial 3,8 km ujumist ja 180 km ratast, keegi niisama maratoni ei taha lipata?