maagiline 40

Kolmapäeval (01.08) sõitsin Transtar temposõidu IV etappi Kärknas, distants 22 km. Boss mind ise sinna võistlema ei pannud, pigem mainis, et kui mina väga tahan, siis võib kavasse võtta. Tahtsin väga, kuna jalad olid head. Vähemalt tundusid head. Lisaks Joroineni järgsele nädalasele jooksupausile oli jooksu kuni kolmapäevani minimaalselt, et mul siis ikka oleks head jalad.

Sõidu lähenedes sain juhised, et kui oma kevadel väljaöeldud aega sõitma tahan minna, siis pean pudelikorvid maha kruvima, keti kokku möksima ja kingakatted peale panema. Ausalt öeldes lootsin, et ta ei mäletaks sooviunelmat 39 km/h. Mäletas, ta oli seda blogist lugenud. Olin ise vahepeal lati 38,5 peale lasknud, sest 39 km/h on ikka väga kiire.

Ootasin kolmapäeva õhtut mõnusa elevusega. Napilt oleks elevuse tõttu küll kiibita rajale läinud. Plaanisin yolo sõidu teha (emme ja issi – see on lühend väljendist you only live once ehk sa elad üks kord elus ehk siis mul oli võimalus üks kord seda kiiret aega sõita ja see oli nüüd!). Teadlikult ei küsinud enne Markolt, mis vatte jälgima või hoidma peaksin. Kui 3 minutit sõidetud oli, jõudsin pulsiga 180 juurde, 6 minuti peal olin 186 juures. Aga tunne oli mõnus ja ma jaksasin. Ilus on ikka neid numbreid üle 40 vaadata. Teadsin, et minnes on tuul tagant ja tulles siis vastupidi. Proovisin vahepeal vatte natuke madalamaks võtta, aga tundus, et kössitan teel ja panin uuesti hoogu juurde. Tunne oli nagu lill kuni 15. kilomeetrini. Siis läks raskeks ja millalgi lausa hambad ristis kannatuseks, aga lootust oli, et keskmine tempo tuleb 39 juurde, äkki isegi üle. Kui eriti raske oli, siis meenutasin Daniela Ryfi mõtet: "Pain is the sign that I'm taking things to the next level". Keskmine pulss 184, max 194. Oli küll tavapärasest erinev tunne.

Jõudsin lõppu ja vajasin tonnides õhku. Kui hingamine oli taastunud, vaatasin esimese asjana keskmist tempot - 40,28. Mida värki? Ma suudan sõita 40 keskmist?? Kordasin seda endale ja teistele tol õhtul mitmeid kordi. Isegi und ei tulnud voodis. 40 keskmist sõita on minu standardite järgi juba väga kiire. Tänks, Marko!

Vidrik muidugi sõitis 45 km/h, aga ta on poiss ka!