ära kodus seda järele proovi

Arvasin oma väikse peaga, et kui olen teinud nädala lõpuks 20 tundi, sh treeningvõistluse vormis 3,8 km ujumist ja 180 km ratast, siis tuleb midagi leebemat. Esmaspäeval oligi ainult ujumine. Aga ülejäänud kava nähes pidin tooli pealt maha kukkuma, kulmud olid üllatusest juuksepiiri juures ja tundsin, et isegi kõrvad liikusid imestusest.

Ma ei ole varasemalt kirjutanud, milline mu trenninädal välja näeb. Olen toonud välja üksikuid kirsse. Möödunud nädal oli kindlasti top 3, väga võimalik, et oligi kõige retsim nädal, aga kuna nägin juba Hawaii paari esimest nädalat, siis möödunud nädal tõugatakse peatselt troonilt.

Esmaspäeval sulistasin bassus 4500 m. Tunne oli mõnus.

Teisipäeva hommikul sõitsin rattaga 1:30 rahulikult. Nii jahe hommik oli, et näppudel oli külmast valus. Kuna seni on soe olnud, ei osanud sellist jahedust oodata ja õigesti end sisse pakkida. Aga koju ikka ei hakka ju tagasi sõitma.

Teisipäeva õhtul jooksin väljas 30 minutit ja veetsin jõusaalis 1:12.

Kolmapäeva hommikul sõitsin rattaga 2:00 rahulikult.

Kolmapäeva õhtul sõitsin 0:56 rattaga, sh 20 km sellest etteantud vattidega. Kui lõunal õhtuse trenni sisu vaatasin, siis ei uskunud, et need vatid üldse kätte saan. Tegelikult oli päris hea õhtul. Jooksin 20 minutit peale.

Neljapäeva hommikul ujusin 4400 m. Tunne ei olnud eriti hea.

Neljapäeva õhtul jooksin 1:40. Olin pisut väsinud, aga kui kellal 50 minutit täis sai ja tagasi pöörasin, sain aru, et mul tuleb 20+ km. Ma ei tõusnud neljapäeva hommikul üles mõttega, et täna õhtul pärast hommikuseid režiime jooksen poolmaratoni.

Reedel puhkasin ning keetsin ja kuivatasin ahjus Pähklile veise asju. Ta valvas mind terve õhtu pottide ääres, et ma midagi vussi ei keeraks. Kui magama läksime, käis kontrollis ta, et ahjus kõik korras oleks. Kuigi ta meil midagi eriti närinud ei ole, siis korraks, kui ta minu juurest köögist lahkus, tegi ta kuumaalusega paari minutiga üks null.

Minu suureks üllatuseks ootas mind laupäeval uuesti 5 tundi ratast. Kuna osadest teedest on nats juba koll ees, siis otsustasin suuna Otepää poole võtta. Vahepeal olid lühikesed kiirendused ja kerimised kordamööda ja kui esimene seeria sattus vana Tartu-Võru mnt peale ehk ajaloolisele Postiteele, sain aru, et vahest oleks pidanud laugema trassi võtma. Ühe kerge ajal ronisin peaaegu 3 minutit tõusu. Lõpp hea, kõik hea. 148 km ja kodus ning 20 minutit jooksu peale.

Laupäeva õhtul oli 30 minutit avavee ujumist, mis jäi hämarasse. Kuna hommikust oli kerge energiavõlg, siis sõin pool kamatahvlit enne ujuma minekut ja ujusin keskmiseks ajaks 1.52, mis on minu kohta täitsa soliidne.

Pühapäeval ootas nädala, pigem tegelikult senise kümne kuu, kirss. Kes üht eelmist postitust luges, siis see 800 seeria, mis mind hea õnne korral ootas, oli 30x800, vahele 200m sörki. Sõitsin 30 min rattaga soojaks ja läkski lahti. 1-14 olid täitsa lebod. Pidin neid 800-seid jooksma eeldatava maratoni pulsiga ehk siis sinna 160 löögi juurde ja alla. 14-18 olid vaimselt rasked, kuna ootasin väga, et jõuaksin viimasesse kümnesse. 20-22 tegid restardi. Ja siis jooksin kahe kaupa: kaheksa veel, kuus veel ja kolm korda saan juua võtta, ainult 4 km veel ja kui kaks veel oli, siis pisarat ei tulnud. Teadsin koguaeg, et teen selle trenni ära. Lootsin ainult, et mingit suurt kukkumist ei tule. Ei tulnud. Aega läks selleks 30kilomeetriseks lõbuks 2:32. Vahva, et seda normaalsuse piiri ka nüüd nii kaugele liigutatud sai. Jalad on nii lihtsameelsed. Pea mõtleb ja annab käsu ning jalad muudkui jooksevad.

Olen natukene oma mööda näppe saamisest õppinud ja kontrollin väljaspool oma tavalist treeningrutiini toimuvate trennide puhul lahtiolekuaegasid ja ega nt spordipaik mõneks ürituseks kinni ei ole. Tamme staadion oligi. Olin uhke enda üle, et mul oli meeles kontrollida. Nad oleksid pidanud Tamme staadionile politsei mu eemaldamiseks kutsuma, kui poolte lõikude pealt oleks selgunud, et neil nüüd hakkab võistlus. Tartu Ülikooli staadion paistis täiesti avatud olevat. Läksin raha näpus kohale, kui märkasin silti - maksmine Ujula 4. Õige, peahoones tuleb tasuda. Aga ma ei saa ju minna. Pärast ratast tuleb kohe jooksma hakata ja see võtaks vähemalt paar minutit aega. Helistan neile. Ahhh! Keegi ei võta vastu. Kui keegi kuri tuleb, siis näitan, et mul on raha taskus ja proovisin helistada ka, et end tutvustada ja öelda, et jooksen 2,5 tundi ja siis tulen piletit ostma. Kedagi kurja ei tulnud. Läksin pärast trenni rõõmsalt Ujula 4 hoonesse ja ütlesin, et käisin nende staadionit kulutamas ja tahan nüüd selle eest maksta.

Kokku tuligi möödunud nädala skooriks 20 tundi ja 10 minutit. Nädala keskel sain Arctic Spordist ehk siis klubist, kus ma ujun ja jõusaalis käin, teate, et olen üks tublidest, kes on sel aastal juba 100 korda trennis käinud. Oli see vast üllatus, et sel aastal palju trenni olen teinud.

Nägin täna öösel esimest korda, et olen Hawaiil. Olin just kohale jõudnud, ja kui aru sain, kus olen, avastasin end rannast ja olin ujuma minemas. Vette läks suur betoonist kai. Ma ei saanud aru, miks valge on, kuna jõuan õhtul ja higistan juba ette, kuidas pimedas ööbimiskoha üle leian. AGA! Ma ei olnud üksinda vees, Kim Kardashian oli ka minu kõrval. Proovisin aru saada, et kas tal siis tõesti on nii mõnus keha või. Minul vau efekti ei tekkinud. Proovisin juttu ka teha, aga ta ei olnud eriti jutukas.

Suurtest tagumikest rääkides: sain nädal tagasi swimskini kätte. See on kombe, mille tõmban triatlonikombe peale ja millega mul on parem ujuda. Kalipsod on Hawaiil keelatud. Kuna see tundus jube väike, ei julgenud seda kohe algul proovida. Pärast 30x800 tundus aeg ja keha küps olevat. Alguses näis, et isegi kintsust ei tule üles, aga tegelikult oli täpselt mõnusalt ümber. Selgapanemine käis sentimeeter haaval. Mingi sentimeetri võtsin aga liiga kiiresti (kahtlustan, et tagumiku juurest) ning luku liikuv osa oli ühtakki ainult ühe ääre küljes. Neetud!?!! Keegi kindlasti oskab seda parandada, ära ainult ise näpi. Isa pakkus lukuvahetust. Kui ebasobiv mõte. Otsisin esmaspäeval Tartust üles kõige parema koha sellise mure lahendamiseks ja swimskin tehtigi Küütri Rätsepas nelja minutiga korda. Härra pani lukule paar õmblust lisaks, et rohkem sellist jampsi ei juhtuks. Tõmban järgmine kord kõik kehaosad sisse, kui seda selga ajan.